Taevalael, põhjala katusel Asub me taassünni säng Rusutud mõistuse matustel Vormistub ärksuseks kogunend äng Valede vanduja määndugu maas Vaenuhääl lämbugu eos Iid-ammu tapetud tõusevad taas Saagem siis üheks nii sõnas kui teos Tapreiga võõraile vestame Lugusi jäärapäisusest Võitlusist muistsetest (kui kestame) Külmusest, Tunnete jäisusest Haavad, mis lööme, ei armistu Mõtteis nad raiume ruunideks Võõrsilt tulnuile kalmistuks Saagu me maa...