Läbi surma ja raskuste viis me tee ja palju meist langesid põrmu Kui ka viimase meheni langeme meie poegadel tuleb siis võita Ei Taha me sambaid, soovime vaid oma maad, me rahvuse uhkust et kunagi ühegi vaenlase jalg ei rüvetaks enam ta puhtust Võtad, poeg, minult mõõga, ma tean oma kindlasse noorde pihku ja rinna siis vaenlase vastu sead eales sa rivist ei lahku Võime rahuga minna, kui tuleb aeg sest vahetus võetud on vastu Ma Toonelast sinule ulatan käe ära murdu, noor sõber, pea vastu