Nokturn

Tume sametine vari me südamete kohal
Meeleheite petlik rahu toob äreva une
Kutsun kuud ja ta tuleb, ta tuleb mu juurde
Taevatähtede kahvatus säras saab teiseks see ilm

Unenäoilmast sai korraga tõde ja seadus
Mis mind otsima sunnib, kuid mida, ei teada ma saa
Nendest pilkudest kasvasid nooled, mis lendvana tapsid
Ja see vari me südame kohal on korraga kõikjal

Tema unistus võttis mu enese osaks ja tõeks
Minu omad kuid eemale jäävad, vaid ühe jaoks ennast nad loond
Paljud surnud ja unustatud, teiste osaks sai nimi ja au
Vaevalt eales ma mõistaks, kas neilgi varjul rohkem kui näis