Maantee

Piimased tüdrukud tee ääres
nii nagu voolava jõe ääres
loojangul sätivad juukseid ja
pärleid mis pihlakapuust neil

Tulevad päike kui lahkumas
pirukad põlles on jahtumas
paled on õhevas ootuses
kas nad on millegi lootuses?

Istuvad vesteldes, vaikides
kaunites valgetes kleitides
pilgud on triigitud rauged neil
suunatud teedele laugeile

Mööduja imestus veetleb neid
tagatulede valgus näib
viivat neid kuskile kaugele
unistus suletud laugeile

Peatudes bussipeatuses
peatud, keeletud, küüned seelikus
minna minema kas või ühega
tahaks kaasa, nad kord ehk saavad ka
Korraks ära vaid, linnu säravaid
lihtsalt vaheldust, suunaski kaheldes
imede lõppedes, õndsais paikades
koju jõudmisel, täidetud nõudmised

Tuhandeid miilegi eemal on
tüdrukud samuti teeveeres
loojangul sätivad juukseid ja
pärleid mis pihlakapuust neil

Tuhanded tüdrukud teeservas
külades õide on puhkemas
unelmad täna veel luhtumas
ilus ehk homme on juhtumas

Peatudes bussipeatuses
peatud, keeletud, küüned seelikus
minna minema kas või ühega
tahaks kaasa, nad kord ehk saavad ka
Korraks ära vaid, linnu säravaid
lihtsalt vaheldust, suunaski kaheldes
imede lõppedes, õndsais paikades
koju jõudmisel, täidetud nõudmised

Tuul ühel hommikul
viib kaasa su
merekaldale
sääl iga päev
päikest näed
vaade maailmale
need kes sinust jäid
kahelpool teid
sääl ikka on veel
tuul
koidikul
vaid kaasa viib need
kes valvanud öö läbi teed