Vereneeduse

Külmad jäised kurjad, varjud pimedusekehad
Kõlekeldritesse peitunud, hingenurkadesse tõrjutud
Unes unetu, ärkvel säratu, minevikutaagaga koormatud
Enese valesse, hirmu mähitud, surmaraskusest nõrkend
Miski nii jõuetu ta piinatud silmades
Kas see on valu ja tülgastus
Unes unetu, ärkvel säratu, orjaveri"
Enese valesse, hirmu mähitud, mu vangitorn"
Miski nii närune ta söestunud mõtetes
See vist argus ja teadmatus
Lange, lange siis vari mu kohale, üheks, läbi mu kivist südame
Sure, sure siis oma needuses, kui öökiusajad ümber voodi kogunevad
Näljased deemonid tükkideks närivad, elusalt õgivad, põletavad
On lõppemata teed ja katkend rajad, ootad kedagi, ootad midagi
Seda teised ei tea, seda keegi ei mõista
Siis teiselpool end vaatab varju nägu...
(Teiselpool end sa arvad, seisab su surma vari)
Lange, lange vari me kohale, läbi me kivist südame
Sure siis oma needuses, sure hirmus-valedes
Minu vari"mu kurjuse nägu, ja needus"me hullustus...